25. jaanuar 2018
Finantsettevõtete poole pöörduvad inimesed sageli küsimustega, kuidas ise oma rahaasjadel paremini silma peal hoida ja juba tekkinud võlgadest lahti saada. Tihti tuntakse ka muret oma võimaluste pärast uuesti laenu saada, kui varem on tekkinud maksehäireid või kui kinnisvarale on juba üks hüpoteek seatud. Sellistele tavapärastele küsimustele annab vastuseid ja jagab nõuandeid Hüpoteeklaenu juht Toomas Paju.
Oma rahaasjadel tuleks alati silm peal hoida ja rahaga mõistlikult ümber käia. Võimalusel võiks iga inimene säästa iga kuu vähemalt 10% oma sissetulekust. Nii tagatakse lisaraha ootamatuteks väljaminekuteks, kui inimese maksevõime on mingil põhjusel oluliselt langenud. Näiteks võib mingitel perioodidel olla tööl käimine raskendatud seoses tõsiste terviseprobleemidega. Samuti ei tasuks kohustusi võttes eeldada, et olemasolev sissetulek püsib samal tasemel kogu laenuperioodi vältel. Kui inimesel on sääste, annab see puhvri uue töökoha leidmiseks, kui vanas töökohas ei saa või ei soovi jätkata.
Finantskohustuse võtmisel on igaühe ülesanne jälgida, et kõik arved saaksid õigel ajal makstud. Kui arve on jäänud laekumata, peaksid mõlemad lepingupooled huvi üles näitama ja uurima tekkinud olukorra põhjuseid. Näiteks kui vahetatakse elukohta, võivad lepingus kirjas olla vanad kontaktandmed, mistõttu arved ei jõua kohale. Meeles tuleb pidada aga seda, et saabumata jäänud arve ei vabasta kedagi maksekohustusest. Arve tasumata jätmine võib Teid viia maksehäireregistrisse, mis võib tekitada probleeme ka edaspidiste finantskohustuste võtmisega, näiteks korterit üürides, laenu küsides või järelmaksu taotledes.
Oluline on ka teada, et eraisiku maksehäire on kõigile nähtav veel kolm aastat pärast võlgnevuse tasumist. Erandiks on eraisiku maksehäire, mille on sisestanud krediidiasutus – see on registris nähtav viis aastat pärast tasumist. Oma võimalikke maksehäireid saab kontrollida maksehäireregistrist.
Tasub meeles pidada, et maksehäire võib põhjustada ka kellelegi käendajaks olemine või lepingu sõlmimine kellegi nimel, kes on jätnud oma maksed õigel ajal tasumata. Selle vältimiseks tuleb alati põhjalikult läbi mõelda, keda käendada või rahaasjades usaldada.
Kui inimesel on juba tekkinud maksehäire, siis peaks lisakohustuste võtmine olema välistatud. Üldjuhul see nii ka on, kuid paraku leidub ettevõtteid ja inimesi, kes sellest tingimusest kinni ei pea. Tuleb aru saada, et laenu või uue järelmaksu võtmine raskendab oluliselt raskustesse sattunud inimese finantsolukorda ja võib tõmmata ta veel suuremasse auku. Kui aga laenu võtmine on siiski vältimatu, on üheks võimaluseks leida maksevõimeline käendaja. Sobiva käendaja puudumisel saab maksehäire kõige kiiremini likvideerida laenu refinantseerimisega. See tähendab, et eelnevate kohustuste tasumiseks võetakse uus laen ja edaspidi tasutakse ainult viimati võetud laenu. Enamikul juhtudel on refinantseerimine võimalik ainult kinnisvara tagatisel, kuna kogunenud kohustused on nii suured, et finantseerijad ei saa ilma reaalse tagatiseta laenu anda.