13. märts 2026
Viimastel kuudel on meedias palju räägitud hoiu-laenuühistutest ning sellest, et hoiustajad ei saa ühistust kätte oma hoiuseid. Selle kõrval on vähem tähelepanu saanud asjaolu, et välja kuulutatud hoiu-laenuühistu seaduse muudatus ja ümberstruktureerimine toob kaasa riske ka neile, kes on hoiu-laenuühistust laenu võtnud, ütleb Hüpoteeklaenu laenuvaldkonna juht Andrus Soodla.
6. veebruaril 2026 jõustunud seadusemuudatus näeb ette, et hoiu-laenuühistute tegevus muutub lähiaastatel oluliselt. Reform viiakse ellu kolmes etapis aastatel 2026–2029. Esmalt keelatakse uute ühistute asutamine ja hoiuseintresside reklaam ning kehtestatakse rangemad nõuded ühistute vabadele vahenditele ja likviidsusele.
Teises etapis karmistatakse juhtimis- ja kontrollinõudeid ning piiratakse laenu- ja hoiuselepingute sõlmimist. Kolmandas etapis peavad hoiuseid kaasata soovivad ühistud oma tegevuse ümber korraldama ühistupangaks ja taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba.
Alates 1. märtsist 2029 kaob hoiu-laenuühistu kui eraldi õiguslik vorm täielikult. Reformi eesmärk on viia ühistud tugevama järelevalve alla ja tagada hoiustele Tagatisfondi kaitse.
„Paratamatult tähendab see, et kõik tänased hoiu-laenuühistud ei pruugi tegevusluba saada ja muutunud raamistikus jätkata,“ ütleb Andrus Soodla. See tähendab, et osa neist võib lähiaastatel oma tegevuse lõpetada.
Kui inimene või ettevõte on võtnud hoiu-laenuühistust laenu, ei ole Soodla sõnul otseselt paanikaks põhjust.
„Nii kaua, kui laenu teenindatakse lepingus kokkulepitud tingimustel, üldjuhul probleeme ei teki. Praktikas näeme aga, et laenuperioodi jooksul tekib ettevõtjail sageli vajadus teha muudatusi, näiteks pikendada tähtaega, muuta maksegraafikut, taotleda lisafinantseerimist või maksta olemasolev laen varem tagasi,“ toob ta näiteid.
Soodla sõnul võtavad ettevõtted enamasti laenu investeerimiseks – ehitavad tootmishooneid, ostavad kinnisvara või laiendavad tegevust ning viie- või kümneaastase laenuperioodi jooksul võib nii mõndagi muutuda. Kuna hoiu-laenuühistute paindlikkus võib väheneda, võib tema sõnul praktikas juhtuda, et kliendile ei anta maksepuhkust, intressimäärasid ei muudeta või lepingu muutmine muutub keerulisemaks või kulukamaks. Samuti võivad muutuda hinnakirjad, mis reguleerivad lepingu muutmise või tagatise vabastamise tasusid.
„Küsimus ei ole tänases olukorras, vaid selles, milline on paindlikkus homme,“ rõhutab Soodla.
Kuna laen moodustab sageli arvestatava osa ettevõtte kohustustest, võivad tema sõnul laenuandjast tulenevad piirangud hakata mõjutama ka ettevõtte otsuseid ja investeerimisvõimalusi.
Ettevõtetel ja eraisikutel, kellel on täna võetud laen hoiu-laenuühistust, tasub Soodla sõnul hinnata oma rahastuse jätkusuutlikkust.
„Oluline on üle vaadata olemasoleva lepingu tingimused ja selgitada välja, millised on võimalused lepingu muutmiseks, ennetähtaegseks tagasimakseks või hüpoteegi vabastamiseks,“ soovitab ta.
Ühe võimalusena võib kaaluda hoiu-laenuühistust võetud laenu refinantseerimist mõne teise laenuandja juures. Ühest küljest pakub see suuremat stabiilsust, teisalt võib see aidata vähendada finantskulusid.
„Hüpoteeklaenus pakume refinantseerimist nii eraisikutele kui ettevõtetele. Vaatame taotlused läbi kiiresti ja anname vastuse üldjuhul ühe tööpäeva jooksul,“ ütleb Soodla.
Oluline on kõige selle juures tegutseda läbimõeldult. „Segane seis hoiu-laenuühistute ümber ja meediast läbi käinud näited raskustes olevatest ühistutest ei tähenda automaatselt probleeme igale laenuvõtjale. Küll aga tasub oma riske teadlikult hinnata ja mõelda, kas olemasolev lahendus toetab sinu eesmärke ka tulevikus,“ toonitab ta.
Ennetav tegutsemine annab suurema kontrolli olukorra üle ning vähendab riski, et olulisi otsuseid tuleb teha ajal, mil võimalusi on juba piiratumalt.
Kui soovid lisainfot, kuidas Hüpoteeklaen saab olla abiks sinu ettevõtte laenude ületoomisel, siis helista meie tasuta lühinumbril 1203.