17. veebruar 2023

Kliendilugu: Ulila – Anname hoogu kogukonnaprojektidele linnast väljas

Ulila suveaed on Tartu maakonnas Puhja vallas asuv looduskaunis koht, mis on kuulsust kogunud läbi Silvi Vraidi ja Fixi samanimelise muusikapala. Enam kui 60-aastase ajalooga ja vahepeal unarusse jäetud suveaiale ja dendropargile proovitakse täna uut hingamist sisse puhuda. Projektile on hoogu andnud ka Hüpoteeklaen.

Ülari Toots, kes on Ulila suveaia üks eestvedaja, ütleb, et Hüpoteeklaenu poole pöördus ta tänu varasemale positiivsele kogemusele, mis oli samuti seotud meelelahutusäriga, täpsemalt heli- ja valguslahenduste pakkumisega. „Viimased aastad on meelelahutusäris olnud ikka päris keerulised. Kuid kriisid toovad alati kaasa ka uusi võimalusi. Hüpoteeklaen on uskunud meie tegevusse ja ka viimasesse projekti, tänu millele olemegi saanud oma plaanidega edasi liikuda,“ ütleb ta.

Ulila suveaed on plaanis taastada atraktiivse vaba aja veetmise kohana. Läbi selle soovitakse elavdada kohalikku külaelu ja ühtlasi tuua siia rohkem külastajaid, seda nii suvel kui ka talvel. Suveaias toimub aastaringselt erinevaid üritusi ja kontserte. Talvel on siin olnud liuväli, kus pered saavad käia uisutamas. Et kunagine uhke aed on olnud pikalt hooldamata, siis vajab omaette tähelepanu ka dendropargi osa. Projekti jaoks taotleti Hüpoteeklaenust kasvulaenu, mille eest soetati kinnisvara.

Läheneme igale laenutaotlusele personaalselt

Hüpoteeklaenu kliendihaldur Annika Vään ütleb, et Ulila projekt on hea näide sellest, et Hüpoteeklaen ei väljasta laenu ainult linnas, vaid toetab ka kogukonnaprojekte ja maaelu mujal Eesti piirkondades.

„Kui suuremate laenuandjate jaoks ei ole väikesed maakohad ja kogukondlikud projektid enamasti atraktiivsed, siis meie kuulame ära iga kliendi ja hindame äriplaani tervikuna,“ kommenteerib Vään.

Palju on ka projekti eestvedajas ja põhjendamises kinni. „Lõpuks taandub kõik sellele, kas me usume sellesse projekti või ei,“ selgitab Vään.

See ei tähenda, et laenu saamise tingimused Eesti erinevates piirkondades oleksid kuidagi erinevad. Et Kasvulaen taotleda, peavad kõik tingimused olema täidetud. Kuna Hüpoteeklaen väljastab laenu kinnisvara tagatisel, siis peab kliendil kindlasti olema tagatiseks pakkuda likviidne kinnisvara. Maapiirkonna projekte aga Vääni sõnul automaatselt kõrvale ei lükata. „Suhtleme iga kliendiga personaalselt ja vaatame alati projekti sisse, et seejärel laenuotsus teha,“ julgustab ta ka teisi ettevõtjaid üle Eesti Hüpoteeklaenu poole pöörduma.

Mis on Kasvulaen?

Kasvulaen on ettevõtjatele mõeldud ärilaen, mis võimaldab uusi ideid ellu viia ning ettevõtetel kasvada ja areneda. Hüpoteeklaenu Kasvulaenu saavad taotleda kõik Eestis registreeritud ettevõtted, kes vastavad järgmistele tingimustele:

• omakapital on seadusele vastav
• esitatud on kõik majandusaasta aruanded
• puuduvad kehtivad maksehäired ja maksuvõlad
• 1- 9 töötajat (k.a)
• käive ja/või bilansimaht on kuni 2 miljonit € aastas.

Taotletav laenusumma ühele kliendigrupile võib olla vahemikus 2 000 – 50 000 eurot ja tagasimaksetähtaeg 3 kuust kuni 15 aastani.

Kasvulaenu taotlemine käib interneti teel ja laenupakkumine laekub postkasti juba 1 tööpäevaga. Laenu tagatiseks võib olla Eestis asuv kinnisvara, mille minimaalne väärtus peab olema vähemalt 10 000 eurot. Laenusummat saab kasutama hakata 2-3 tööpäeva jooksul pärast notariaalse lepingu sõlmimist.

Tegevust viiakse ellu Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi vahenditest.

Loe Kasvulaenu kohta lähemalt: https://hypoteeklaen.ee/laen/kasvulaen

Lisaküsimuste korral helista Hüpoteeklaenu lühinumbril 1203 või täida ära meie kontaktivorm.